Eestlased Belgias
Esimest korda sattus suurem arv eestlasi Belgiasse elama II maailmasõja järel. Sarnaselt mujale asunutega oli ka Belgias eestlastel aktiivne seltsi- ja kultuurielu, pikka aega juhtis Eesti Seltsi tegevust Liis Dillie-Lindre. Uuem eestlaste rändelaine Belgiasse toimus seoses Eesti liitumisega Euroopa Liiduga. Viimastel aastatel on siia tööle ja elama asunud palju rohkem eestlasi kui II maailmasõja järel. Enamik neist töötab Brüsseli regioonis (kas Eesti esindustes või Euroopa institutsioonides). Praeguseks arvatakse koos peredega siin elavat ligi kaks tuhat eestlast. Taaskäivitatud on Eesti selts.

Brüsselis ja selle lähikonnas elavatel eestlastel on oma selts, laulukoor BEENE, laste lauluring, aeroobika-, jalgpalli- ja tennisetreeningud. On kodulootunnid koolilastele ja Mudila päris pisikestele, avatud on lasteraamatutuba. Ühiselt peetakse jaanipäeva ja laste jõulupidu. 2009. aastal korraldati saatkonnas ka mõttetalgud „Teeme ära!“. 2011 alustas tegevust Brüsseli Eesti kool.

Kiiremaks infovahetuseks on loodud meililist, millega saavad liituda kõik soovijad: bruest@yahoo.com